Enne kui ma oma kõnega alustan, palun teil kõigil korraks aknast välja vaadata: mida te näete? Kaunist jõulutuledes säravat peahoonet, mis seisab uhkelt pooleldi jäätunud porilompides ja kõledas sügises? Kui paljudel sellest vaatepildist süda jõuluselt härdaks läheb? Või tekitab see pigem teatud vastuolulisust ja trotsi? Kuna minus tekitab selline vaatepilt teatavat groteski ja võõristustunnet, siis räägin teile täna, miks ei peaks jõule liiga vara tähistama hakkama.
Tänapäeval algavad jõulud novembris, kui esimestesse poodidesse ilmuvad jõulutulukesed, kuld ja kard ning sädelevad kuulikesed. Mitte ükski inimene minu tutvusringkonnas ei vaata sellisele asjale hea pilguga, kõik vangutavad ainult pead. Minu esimene argument ongi, et selle asemel, et tekitada head ja sooja jõulutunnet, tekitab selline vaatepilt nõutust ja trotsi. Kas sellisel juhul on mõtet jõulukaunistusi nii vara üles riputada, kui ta halbu emotsioone tekitab ja eriti, kui ilm veel sellele vastav ei ole?
Minu arvamust jõulude absurdselt varasest algusest aitab toonitada ka sellel aastal Tallinna Raekoja platsil toimuv. Inimesed saavad kuuse korduva ümberkukkumise teemadel ainult irooniseerida ja selle üle nalja heita, jõulutundega on Tallinna raekoja platsi kuusel sel aastal küll üsna vähe pistmist. Selle kõige oleks aga saanud ära hoida, kui kuusk hiljem üles panna...
Minu järgmine argument on esimesega väga tihedalt seotud: kui jõuludega liiga vara pihta hakata, siis kaob 24. detsembriks õige jõulutunne ära, kuna ei ole aru saada, millal see õige tähistamise aeg on. Kui ühiskonnas algab jõulude tähistamine juba novembris, siis jõuab vähemalt minul see müstiline jõulutunne detsembri lõpuks paar korda tekkida ja ka ära kaduda, nii et jõululaupäev ei ole enam millegi poolest eriline päev, vaid kõigest üks osa kahekuulisest jõulutrallist.
Miks ma veel arvan, et jõule ei tohiks liiga vara tähistama hakata on asjaolu, et inimestel tekib selleks ajaks tüdimus. Kuna ma olen töötanud kaubanduskeskuses, siis võin öelda, et novembris ja eriti detsembris on hetk ilma jõulumuusikata kui luksus ja mul ei tekkinud mingit tahtmist seda enam kaunite jõululauludega „segada”. Ilmselt võib minuga nõustuda iga inimene, kes üldse sellel ajal poes käib, ja kes meist sellest pääseks? Kaks kuud ühtesid ja samu jõululaule tüütab ära ka andunuima jõulufänni, seega on meil kõigil "päris" jõuludeks jõulutemaatikast tüdimus ja me loodame lihtsalt, et see ükskord ometi läbi saaks...
Samuti tüütab ära lõputu ostlemine. Me mõtleme küll, et jõulukingitus peaks tulema südamest ja ei pea olema materiaalne, aga kui paljud teist saavad öelda, et nad ei oska jõuludeks lähedastele mitte midagi? Ühe nädala jooksul saab seda veel mingil määral ratsionaalselt teha ja osta ainult vajalikku, aga kui selline ostmise sundus kummitab inimeste peades kaks kuud, siis jõuame selle aja jooksul osta kokku palju ka mittevajalikke asju. Sedasi toetame me oma niigi ületarbivat ühiskonda, mitte ei aita kaasa ilusatele jõuludele, kuna see peab tulema ikkagi südamest, mitte rahakotist. Keegi meist ei taha ennast ju tarbimisühiskonna ohvriks pidada, aga kahekuulised jõulud mõjutavad meid kõiki selles suunas, seega peaksime seda aega lühendama.
Siinkohal võtaksingi oma väikese üleskutse kokku sõnadega – ärme lase ennast ühiskonnast mõjutada ning tähistame jõule siis, kui nad päriselt kätte jõuavad! Meil ei ole vaja grotesksetena mõjuvaid jõulukaunistusi vihmases novembris, tüdimust jõulumuusikast ega kogu oma raha tühja-tähja peale kulutada. Tähistame jõule siis, kui nende aeg käes on ja elame novembrit ja detsembri esimest poolt nii nagu nad olema peaks – normaalse sügisena. Ärme rikume endal ega teistel õiget jõuluaega ära.
Aitäh kuulamast
