(Uibopuu "Janu"). Sellest ei oska ma tegelikult midagi veel arvata. Kummaline raamat sellest, kuidas kõige jaoks on vaid piisavalt tahet vaja ja asi saab teoks. Üks noor tüdruk oli väga-väga haige ja ta ei paranenud, kuna tal puudus selleks tahe ("Mõtlesin, et kas on üldse mõtet sellise maailma jaoks terveks saada"), aga kui ta leidis enda sees tahte, siis paranes ka kole haigus. Selline lugu siis selle tahte ja saavutustega.
Takkajärgi mõeldes oli raamat ikka väga hea. Hetkel tuleb miskipärast ette paralleel filmiga "The Rabbit Proof Fence" (samanimeline raamat on ka täitsa olemas), mis samuti räägib sellest, kuidas tahtejõuga on võimalik kõike teha, ka tuhat kilomeetrit kõrbes kõndides ellu jääda. Ja siis oleme meie siin kuskil peaaegu et heaoluühiskonnas diivanitel ja halame, et kas me ikka viitsime täna ülikooli loengutesse minna või mitte. Oeh. Inimene ikka harjub liiga kergel hea eluga.
No comments:
Post a Comment